Oled Sa tähele pannud, kui lihtsalt me ise laseme mõnel väga „tähtsal ninal“ – nimetagem neid näiteks tippjuhtideks – lati alt läbi minna? Igaks juhuks nõrganärvilistele 😳 täiendan oma mõttekäiku, et tegelikult on probleemi mõõde loomulikult laiem – võime mõne harukordselt hästi kohanenud tippjuhi eksemplari asendada ka ülelaua-kolleegi, pereliikme, poliitiku või vana tuttavaga. Tippjuhtide vastu olen ma isiklikult lihtsalt väga nõudlik 🥊 🥊 🥊
Alltoodud näited ja kogu postituse sisu on inspireeritud (kuigi inspiratsiooni mõiste on siin valesti kasutatud) ajahetkel x olnud kolmest järjestikusest koolitusest/arenguprogrammist, mille raames kuulsin juhtimistasandilt järgnevaid mõttekäike.
Näiteks, võib-olla oled Sinagi oma töökeskkonnas midagi sellist etteheitvat kuulnud?
(1) Meil seda meeskonnatunnet kuidagi pole;
(2) Näen, et rohkem usaldust oleks inimeste vahel vaja!
(3) Inimestel lihtsalt pole motivatsiooni. Kui saaks, ainult laiskleks…
(4) Kasum tuleb ära tuua! (see on mu vaieldamatu lemmik 🤮🤮🤮🤮🤮)
Muidu nagu esimesed kaks tunduvad loogilised väiteid, eksole?! Probleem oli ainult selles, et juhid omalt rohkem midagi ei teinudki ning ajasid hoopis oma kolleegidele kogu vastutuse. Eeeeeeeeee, ära nüüd juhina kolleegi juurde küll tõtta „kaasama“. Proovi kõigepealt ikka sisustada neid väiteid – mida siis tehakse, ei tehta või teha võiks? Kolmandal juhul mulle tundub, et ärijuhtimine on pöördvõrdelises seoses inimkäitumise mõistmisega. Püsti pannakse tugevad ja edukad ärid, kuid inimese psüühika põhifunktsioonide mõistmises ollakse freudistlikus ajajärgus. Igal juhul aga palun mõtle veidi argumentide peale edasi. Ma tahaks öelda, et need pole isegi väitepojad mitte. Neid oskavad kõik öelda. Neljandal juhul – kas teadsid, et eraäri miinimumtingimus on olla kasumlik 👽👽 juhi roll on miinimumtingimustest edasi mõelda.
Need järgmised on aga eriti magusad:
(1) Sa kas arened või kaod turult;
(2) On kahte sorti inimesi…
Ma saan aru, et need kõlavad emotsionaalsete lööklausetena, mille liimile suur hulk inimesi varem on läinud, kuid kui me nüüd teises raundis mõtlema hakkame, siis näeme, et oma olemuselt on see lihtsalt üks lihtsustatud mõttekäkk – nägid jah 😄 mitte mõttekäik, vaid mõttekäkk 😺 Ei, isegi kui Sulle tundub, et on kahte sorti inimesi, siis tegelikult on seal vahepeal palju võimalusi veel.
Ja siis lõpuks ma ütleks, et esineb lihtsalt üks okse-kategooria.
(1) Mhh, nii toksilised on mõned meil!
(2) Vot meil on siin mõned sellised isiksused, et hoia ja keela…
(3) Ega temaga inimese moodi saa, pasundab ja undab muudkui
Mitte kunagi ära luba endale öelda teise inimese kohta toksiline! Pidusena ofkoors, aga töökeskkonnas näita üles rohkem professionaalsust ja võta initsiatiiv omandada teadmisi, mis võimaldavad defineerida ja lahendada probleemi.